Taust: Euroopa plaanib aastaks 2050 olla kliimaneutraalne ja selle saavutamiseks lepiti kokku Euroopa Liidu (EL) roheleppes, mis annab suuna ka EL-i investeeringutele. Eesti valitsus kiitis 2020. aastal heaks rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, mille peamine eesmärk on hoonefond 2050. aastaks terviklikult rekonstrueerida energiatõhususe klassi C. Seega on järgnevatel aastakümnetel vaja rekonstrueerida 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo usub 29.03 Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos, et Eestis me suudame rakendada oma eksportivate majatehaste võimekust hooneid nutikalt ja kiirelt kasukatesse riietada. Tänu sellele suudame hoonetele anda totaalselt uue kvaliteedi, kus on hea ning säästlik elada, olla ja töötada. Meie endi kätes on arendada lisaks uutele puitmajadele järgmist rahvusvahelist edulugu. Juba täna näitab Eesti globaalset eeskuju kortermajade tervislikku sisekliimat tagavas rekonstrueerimises.
Jaanisoo tõdeb, et ka koalitsioonikõnelustelt kostab olulisi sõnumeid korterelamute rekonstrueerimise ühtlase rahastuse tagamisest, mis annaks valdkonna arengule tõelise hoo. Pikaajalise kokkulepitud rahastuse korral tekib ettevõtjatel kindlus arendada oma kompetentse, tehnoloogiat ja muid ressursse. See omakorda võimaldab pakkuda efektiivseid kvaliteeti soosivaid lahendusi.
Selle kõige elluviimiseks avanevad just praegu Euroopa Liidu toetusrahad. Uue meetmega on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021–2027 rahastus 366 mln eurot.
Järjekordne võimalus Eesti korterelamute rekonstrueerimise toetust taotleda avanes 10. aprillil 2023. Taotlusvooru rahaliste vahendite maht on 80 miljonit eurot. Toetatavate tegevuste raames võimaldatakse korterelamu energiatõhustamist ning soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Loe lisaks: Rekonstrueerimistoetus 2022-2027 | KredEx
Tehaseliselt toodetud fassaadielementidega kortermajade renoveerimine on riigi poolt toetatud läbi Kredexi rahastuse. Toetuse määr korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega on 50%. Tervikrenoveerimine tehases toodetud fassaadielementidega on ehitusviis, kus puitkarkassil element ehitatakse tehasetingimustel vähemalt 80% ulatuses valmis selliselt, et selles on nii soojustus, tuule- ja aurutõkked, uued avatäited, tehnosüsteemid ning lõppviimistlusega fassaad. Enne tööde algust skaneeritakse kortermaja üles ja mudeldatakse, et täpselt teada saada iga hoone eripärad (kumerused, konarused).
KMT Prefab koos Eesti suurima ja kogenuima renoveerimise peatöövõtjaga Balti Vara Ehitus on hetkel renoveerimas 7 kortermaja peamiselt Lõuna-Eestis. Selle käigus renoveeritakse tehases valmistatud lisasoojustuselementidega 3 eri tüüpi kortermaja. Mõlema ettevõtte jaoks on tegu uudse kogemusega ja projekti algus on pakkunud rea väljakutseid. Samas on saadud väärtuslikke kogemusi ja arendatud kogu aeg toodet esialgse versiooniga võrreldes märkimisväärselt paremaks. Ja seda nii toimivuse kui kuluefektiivsuse seisukohalt. Tänaseks omandatud kogemused ja oskused lubavad vaadata julgelt tulevikku ja võtta ette ka kõrgemaid kui 5-korruselisi kortermaju.
Elementidega renoveerimise korral vähenevad näiteks tavapärase renoveerimistehnoloogiaga kaasas käivad puudused nagu ehitusplatsi korrashoid, suur tööjõuvajadus, ajakulu või elanike pikaajaline häirimine ehituse ajal. Hoone ümber ei ole vaja püstitada mitmeid kuid seisvaid tellinguid. Tehaseline tervikrenoveerimine annab ka kindluse, et töö on tehtud kvaliteetselt ja kontrollitult.
